2. NOVEMBER 2011

Ergonommika

Ergonoomika ehk ergonoomia on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast


Valgustus Arvutis


Sisevalgustusstandardis toodud taustavalgustuse loomine töökoha kaugemas vaateväljas ning ruumi seinte väljavalgustamine aitavad pinges silmadel kergemini kohaneda ning rahuneda. Seevastu töötamine pimedas ruumis väsitab silmi ning tekitab stressi. Valesti valitud või paigaldatud valgustid, ebasobiv spekter võivad arvuti taga töötamise muuta painajalikuks ning läbi stressi halvendada töötulemust.

Tooli jalg

• mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
• rataste olemasolu

Iste

• laius 45 < cm
• ümarate äärtega
• pikkus 40< cm
• võimalus reguleerida kallet, pöörlev Istme kalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi.

Seljatugi

Seljatugi on tooli tähtsaim osa, millele tuleb pöörata kõige rohkem tähelepanu. Hea seljatoega tooli valimisel vähendate oluliselt istuva tööga kaasnevate alaseljaprobleemide tekke riski.

• Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi (ptk. Arvutitööst kõige enam ohustatud kehapiirkonnad ). Tänapäeval on kallitele toolidele nimmetoetus juba sisse disainitud. Tavalistele toolidele aga on alati võimalus paigaldada nimmepatju (küsi "Tervisekaubad" poest). Soovitavaks nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm. Parim, mis olla saab on seljatoe sisse disainitud reguleeritav aerodünaamiline nimmetoetus (vt. www.bodybuilt.com)

• Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad. Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral.
• Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm. Operaatortööde puhul on soovitav kasutada kõrge seljatoe ja reguleeritava peatoega tooli.
• Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav.

Käetoed

• Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta.
• Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 48–55 cm
• Pikkus ~20-25 cm
• Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus.

Näide heast toolist. Toolile on juba sisse disainitud nimmetoetus.

G KIILUGA TOOLID, RATSATOOLID

• Ettepoole suunatud istme kaldega saavutatakse automaatselt õige selgroo asend.
• Seljatoe vajadus kaob.
• Soovitav eelkõige inimestele, kellele ei meeldi kasutada seljatuge või kellel puudub harjumus kontrollida oma asendit.

G LAUD

• Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust. Juhul kui kuvar paikneb samal tasapinnal töölauaga oleks vajalik laua laius kuvari paiknemise kohal ~105 cm.
• Kui kuvar paikneb laual, mis asetseb töölauast madalamal, on piisav tööpinna laius 40-60 cm.
• Õige ja vähest kontrolli vajava istumisasendi saavutab kõige paremini lauaga, kuhu on istumiskohale sisse disainitud kaar. See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi.
• Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
• Jalad peavad toetuma kindlalt maha.
• Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge.
• Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi.
• Tööpinnast madalamal paikneva kuvarilauaga töölaud on arvutitööks parim. Selleks ei pea ostma spetsiaalset lauda. Sama hästi võib kasutada ka madalamat kappi, lauda, mis on põhilauast 8-10 cm või kuvarijala kõrguse võrra madalam. Suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, et töölaua kõrgus vastaks töötaja kasvule, vastasel juhul võib olla tulemus puhtalt ebaergonoomiline!

Arvuti kasutamisel

tuleb koguaeg silmi pilgutada et vältida silma sarvkesta kuivamist silmade väsimist ja vajadust silmi hõõruda

tunni aia tagant the 3-4 minutiline paus ja ennast liigutada

Printerikassetide taaskasutus

Et säästa loodust ja raha saab printeri kassette uuesti täita

Puhkerežiim (Standby) kiireks edasitöötamiseks

Puhkerežiimis olles sulgeb süsteem kuvari, kõvaketta ja muud seadmed, ent säilitab muutmälu (RAM) sisu. Teie avatud dokumendid ja rakendused talletatakse muutmälus ja teie süsteem säilitab töövõime. See võimaldab kiiret edasitöötamist kohast, kuhu pooleli jäite. Paljud uuemad sülearvutid ja ka lauaarvutid väljuvad Windows XP-ga puhkerežiimist vähem kui kahe sekundiga.

Windows XP sisaldab täiustatud algoritmi, mis ütleb teie kuvarile, kõvakettale ja muudele seadmetele, millal puhkerežiimist väljuda. See käivitab seadmed tõhusaimas järjestuses ja kus võimalik, mitu seadet korraga.

Unerežiim (Hibernation) lülitab arvuti välja, ent salvestab selle oleku

Samuti nagu Puhkerežiim aitab Unerežiim Windows XP’l kiiremini käivituda. Kui kasutate unerežiimi, siis see funktsioon salvestab muutmälu sisu.

tihendatud vormis kõvakettale ja lülitab arvuti täielikult välja. Arvutit taas käivitades, taastatakse teie viimane töö seis ja saate jätkata oma pooleli olevaid toiminguid.

Windows XP on optimiseeeritud mäluandmete tihendamisele kui neid salvestatakse kõvakettale. See aitab hoida kokku salvestamisele kuluvat aega. Unerežiimist väljumiseks kuluv aeg võib siiski olla väga erinev. Uuemad arvutid võivad unerežiimist väljuda 20-30 sekundiga, ent tegelik aeg sõltub sellest, kui palju andmeid unerežiimi minekul kasutuses oli.