Autori isiklikud ehk moraalsed õigused on autorist lahutamatud ja need tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle. Autori isiklikke õiguseid ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised:

• õigus üldsuse ees esineda teose loojana ning nõuda teose kasutajatelt tema avalikku tunnistamist teose autoriks (õigus teose autorsusele);
• õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas kodanikunimena, varjunimena vms (õigus autorinimele);
• õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi (õigus teose puutumatusele);
• õigus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (õigus teose lisadele);
• õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või ebatäpsusi teoses, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ja õigus vaidlustada teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori aule ja väärikusele);
• õigus ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks (õigus teose avalikustamiseks);
• õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele);
• õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta);
• õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.

Isikuandmete kaitse seadus on seadus, mis kaitseb füüsilise isiku põhiõiguseid ja põhivabadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega.

Isiku privaatsuse tagamiseks rakendatakse andmekaitsereegleid juhul, kui isikuandmeid pole veel õiguspärasel viisil avalikustatud.^[1]

Isikuandmete avaldamise õigupärasus hõlmab endas lisaks institutsionaalsele andmete avaldamisele ka isiku enda poolt vaba tahtega andmete avaldamise, välja arvatud juhtumid, kui isiku teovõimet on piiratud, kuna piiratud teovõimega isik ei suuda aru saada isikuandmete tähendusest ja tema isikuandmete avaldamise õigus on delegeeritud piiratud teovõimega isiku eestkostjale.

Avalikustatud andmete taasavaldamine tähendab andmetele viitamist või andmete tsiteerimist/kopeerimist. Õiguspäraselt avalikustatud andmete kasutamise õiguspärasus on autorikaitse huvisfäär.

A QR code (abbreviated from Quick Response code) is a type of matrix barcode (or two-dimensional code) first designed for the automotive industry. More recently, the system has become popular outside of the industry due to its fast readability and comparatively large storage capacity. The code consists of black modules arranged in a square pattern on a white background. The information encoded can be made up of any kind of data (e.g., binary, alphanumeric, or Kanji symbols).

Created by Toyota subsidiary Denso Wave in 1994 to track vehicles during the manufacturing process, the QR code is one of the most popular types of two-dimensional barcodes. It was designed to allow its contents to be decoded at high speed.

The technology has seen frequent use in Japan; the United Kingdom is the seventh-largest consumer of QR codes in the world.

Referaat

Millest koosneb referaat?

1)Tiitelleht
2)Sisukord
3)Sissejuhatus
4)Peateemad ja alateemad
5)Kokkuvõte
6)Kasutatud materjal
7)Lisad

NÕUDED REFERAADILE

Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb tuua eri autorite seisukohtade esitus ja võrdlus, ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused.

Töö ülesehitus

Töö sissejuhatavas osas tuleb põhjendada probleemi aktuaalsus ja vajalikkus, selgelt välja tuua töö eesmärk, selle saavutamise teed ja võtted ning täpselt piiritleda uurimisprobleemid. Töö kokkuvõtvas osas peab selguma, kuidas eesmärgid on täidetud, milliseid lahendusvõimalusi püstitatud probleemidele pakuti. Selgelt tuleb välja tuua autori oma osa töös käsitletud probleemide lahendamisel. Töö ülesehitamisel tuleb vältida nii üleliigendamist kui ka liigendamiseta kirjutamist. Töö erinevad osad peavad olema nii sisult kui mahult tasakaalus. Sissejuhatus ja kokkuvõte peaksid moodustama kumbki ca 5–10% töö sisulise osa mahust.

Töö osad on sisukord, sissejuhatus, sisuline osa (peatükkidena), kokkuvõte, kasutatud kirjandus.

Sissejuhatus

Sissejuhatusel on järgmised peamised ülesanded.

1.        Teema valiku põhjendamine.

2.        Töö eesmärgi piiritlemine: millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles valdkonnas tehtud. 

3.        Töö ülesehituse selgitamine.

Sisuline osa

Töö sisulises osas käsitleb õpilane lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja esitatud probleemide lahendamiseks.

On väga oluline, et õpilane ei piirduks probleemi lahkamisel vaid ühe autori seisukohtade refereerimisega.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele.

(Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Kokkuvõte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehhaaniline kokkutõstmine. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.)

TÖÖ VORMISTAMINE

Üldnõuded

Uurimistöö esitatakse formaadis A4. Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5. Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega.

Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega. Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Kõiki peatükke alustatakse töös uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida.

Töö osade järjestus on järgmine:

TIITELLEHT

SISUKORD

SISSEJUHATUS

SISU PEATÜKKIDENA

KOKKUVÕTE

KASUTATUD KIRJANDUS

LISAD (vajadusel)

Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2 jne).

Tiitelleht

1.        Tiitelleht algab ülaservalt selle asutuse nimetusega, mille alla autor kuulub. Meie õpilaste puhul on selleks asutuseks Osula Põhikool.

2.        Tiitellehe keskkohast veidi kõrgemale, s.o. lehe esimese kolmandiku lõppu, trükitakse töö täielik pealkiri.

3.        Kohe pealkirja alla märgitakse töö liik (n. Referaat

4.        Tiitellehe teise kolmandiku lõppu, paremasse serva trükitakse autori ja juhendaja nimed.

5.        Lehe alumisse serva trükitakse töö valmimise koht ja aasta.

Sisukord

Sisukorras näidatakse kõik töö alajaotused ranges vastavuses töös kasutatud pealkirjadega. Sisukorras antakse ainult alajaotuste alguse leheküljenumbrid.

Kasutatud kirjandus ja materjalid

Raamatu andmed esitatakse järgmisel kujul:

Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi. 

2. NOVEMBER 2011

Ergonommika

Ergonoomika ehk ergonoomia on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast


Valgustus Arvutis


Sisevalgustusstandardis toodud taustavalgustuse loomine töökoha kaugemas vaateväljas ning ruumi seinte väljavalgustamine aitavad pinges silmadel kergemini kohaneda ning rahuneda. Seevastu töötamine pimedas ruumis väsitab silmi ning tekitab stressi. Valesti valitud või paigaldatud valgustid, ebasobiv spekter võivad arvuti taga töötamise muuta painajalikuks ning läbi stressi halvendada töötulemust.

Tooli jalg

• mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
• rataste olemasolu

Iste

• laius 45 < cm
• ümarate äärtega
• pikkus 40< cm
• võimalus reguleerida kallet, pöörlev Istme kalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi.

Seljatugi

Seljatugi on tooli tähtsaim osa, millele tuleb pöörata kõige rohkem tähelepanu. Hea seljatoega tooli valimisel vähendate oluliselt istuva tööga kaasnevate alaseljaprobleemide tekke riski.

• Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi (ptk. Arvutitööst kõige enam ohustatud kehapiirkonnad ). Tänapäeval on kallitele toolidele nimmetoetus juba sisse disainitud. Tavalistele toolidele aga on alati võimalus paigaldada nimmepatju (küsi "Tervisekaubad" poest). Soovitavaks nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm. Parim, mis olla saab on seljatoe sisse disainitud reguleeritav aerodünaamiline nimmetoetus (vt. www.bodybuilt.com)

• Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad. Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral.
• Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm. Operaatortööde puhul on soovitav kasutada kõrge seljatoe ja reguleeritava peatoega tooli.
• Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav.

Käetoed

• Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta.
• Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 48–55 cm
• Pikkus ~20-25 cm
• Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus.

Näide heast toolist. Toolile on juba sisse disainitud nimmetoetus.

G KIILUGA TOOLID, RATSATOOLID

• Ettepoole suunatud istme kaldega saavutatakse automaatselt õige selgroo asend.
• Seljatoe vajadus kaob.
• Soovitav eelkõige inimestele, kellele ei meeldi kasutada seljatuge või kellel puudub harjumus kontrollida oma asendit.

G LAUD

• Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust. Juhul kui kuvar paikneb samal tasapinnal töölauaga oleks vajalik laua laius kuvari paiknemise kohal ~105 cm.
• Kui kuvar paikneb laual, mis asetseb töölauast madalamal, on piisav tööpinna laius 40-60 cm.
• Õige ja vähest kontrolli vajava istumisasendi saavutab kõige paremini lauaga, kuhu on istumiskohale sisse disainitud kaar. See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi.
• Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
• Jalad peavad toetuma kindlalt maha.
• Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge.
• Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi.
• Tööpinnast madalamal paikneva kuvarilauaga töölaud on arvutitööks parim. Selleks ei pea ostma spetsiaalset lauda. Sama hästi võib kasutada ka madalamat kappi, lauda, mis on põhilauast 8-10 cm või kuvarijala kõrguse võrra madalam. Suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, et töölaua kõrgus vastaks töötaja kasvule, vastasel juhul võib olla tulemus puhtalt ebaergonoomiline!

Arvuti kasutamisel

tuleb koguaeg silmi pilgutada et vältida silma sarvkesta kuivamist silmade väsimist ja vajadust silmi hõõruda

tunni aia tagant the 3-4 minutiline paus ja ennast liigutada

Printerikassetide taaskasutus

Et säästa loodust ja raha saab printeri kassette uuesti täita

Puhkerežiim (Standby) kiireks edasitöötamiseks

Puhkerežiimis olles sulgeb süsteem kuvari, kõvaketta ja muud seadmed, ent säilitab muutmälu (RAM) sisu. Teie avatud dokumendid ja rakendused talletatakse muutmälus ja teie süsteem säilitab töövõime. See võimaldab kiiret edasitöötamist kohast, kuhu pooleli jäite. Paljud uuemad sülearvutid ja ka lauaarvutid väljuvad Windows XP-ga puhkerežiimist vähem kui kahe sekundiga.

Windows XP sisaldab täiustatud algoritmi, mis ütleb teie kuvarile, kõvakettale ja muudele seadmetele, millal puhkerežiimist väljuda. See käivitab seadmed tõhusaimas järjestuses ja kus võimalik, mitu seadet korraga.

Unerežiim (Hibernation) lülitab arvuti välja, ent salvestab selle oleku

Samuti nagu Puhkerežiim aitab Unerežiim Windows XP’l kiiremini käivituda. Kui kasutate unerežiimi, siis see funktsioon salvestab muutmälu sisu.

tihendatud vormis kõvakettale ja lülitab arvuti täielikult välja. Arvutit taas käivitades, taastatakse teie viimane töö seis ja saate jätkata oma pooleli olevaid toiminguid.

Windows XP on optimiseeeritud mäluandmete tihendamisele kui neid salvestatakse kõvakettale. See aitab hoida kokku salvestamisele kuluvat aega. Unerežiimist väljumiseks kuluv aeg võib siiski olla väga erinev. Uuemad arvutid võivad unerežiimist väljuda 20-30 sekundiga, ent tegelik aeg sõltub sellest, kui palju andmeid unerežiimi minekul kasutuses oli.